Tervitused seekord juba Perthist

Just nii! Pühkisime lõpuks ometi erri tolmu jalge alt ja pesitseme juba paar päeva Perthis.
Kuna apelsini töö hakkas otsa saama ja farmes pakkus ka viinamarja korjamist, aga sellega ei teeninud seal eriti midagi, siis otsustasime oma seitse asja pakkida ja läände põrutada.
Reede õhtul sõitsime bussiga Adelaide, et seal lendu oodata. Hommikuse bussiga poleks me lennukile jõudnud, seega pidime öö Adelaide'is veetma. Otsustasime seekord lennujaama kasuks. Oodata oli kõigest 8 tundi. Algul tundus kõik roosiline - katus pea kohal, soe, tasuta internet, pehmed pingid - aga siis jäi kõik kuidagi vaikseks. Jäime kuidagi üksi sinna suurde oote ruumi. Ja siis tuli nurga tagant turvaülem ja teatas, et just sel ööl lennujaam suletakse suur kosistuseks. Nagu me aru saime, siis tehakse seda kord kuus. Ja meil õnnestus see öö leida... Aga turva-onu oli päris tore ja juhatas meid ühte välikohvikusse, mis muidugi suletud oli. See asus kohe lennujaama kõrval, niiet internet oli meil veel olemas ja kella 12 ajal öösel oli väljas 30kraadi. Polnudki ju väga hull. Kuni umbes 2 ajal hakkas sadama ja temperatuur muutus päris jahedaks. Kella nelja ajal öösel lasti meid lennujaama jälle sisse. Veidi ootamist ja astusimegi kohaliku odavlennufirma lennuki pardale. Lennuk oli ilus, uus ja puhas. Magasime enamuse lennust lihtsalt maha. Polnud midagi eriti vaadata ka - pilves oli. Maandmine oli üsna veider. Maarja pole elus nii kartnud kui siis... Raputas ja liugles ühelt küljelt teisele päris kõvasti. Aga lõpp hea, kõik hea!
Meie edasiliikumise otsus tuli päris ootamatult, seega polnud meil Perthis ees ootamas hosteli broneeringut ega midagi. Ei teadnud me isegi, kuidas lennujaamast kesklinna saaks. Astusime ühele bussile lihtsalt ligi ja küsisime, kas linna saab. Sai küll. Kesklinnas istusime maha ja hakkasime internetist hostelite numbreid otsima. Tundus üsna lootusetu, kõik kohad olid täis. Ühe siiski leidsime ja see polnud ka kaugele jalutada. Viisime asjad ära ja läksime linna uudistama.
Kekslinn on ilus ja tore ja palju parke. Ja palju asiaate, jälle. Kesklinnas sõidutavad inimesi tasuta bussid, mis on eriti teretulnud.
Kuna esimese hosteli valikuga läksime väheke alt, siis asusime juba samal õhtul uut otsima. Anne soovitusel helistasime The Shiralee'sse ja neil oligi meie jaoks üks vaba tuba olemas. Hommikul kolisimegi oma asjad siia.
Ja nüüd tegeleme siin usinasti töö leidmisega. Valgust ei tundu veel kusagilt paistmast, aga alla me veel ei anna.
Ahjaa... eile käisime jälle ühes järjekordses jõeäärses pargis ja nägime vist delfiini. Kesklinnas, kus vesi ei ole meie meelest just kõige puhtam, pole nad tavalised külalised. Oleme üsna kindlad, et see oli delfiin, sest hai uim on väheke teistsugusem... :)

Ok. On aeg ärgata ja alustada uuesti tööotsingutega.

Ilusat kevadet teile!

T&M

PS! Pildid tulevad järgmisel korral. Sorry!