Hello-hello!

Tere kaasvõitlejad! Oleme kursis teie tormilise ilmaga ja ei saaks öelda, et me sellest siin ilma jäime. Siinne ilm ei ole ka tavaline kevadele. Üldiselt on siin kevaded soojad ja vihma tuleb harva ja õrnalt. Kuid sel aastal kollitab kevad siin tormide ja tugevate vihma hoogudega. Ühel päeval lausa rahega. Aussied teevad tööd 35kraadise ilmaga, aga kui sajab vihma seiskub kõik. Seega tuli meilgi mõned päevad hostelis veeta.

Aga eile oli laupäev ja vaba päev. Ilm oli küll hommikul veidi vihmane, aga meie otsustasime minna laevasõidule. Echucas Murray jõe ääres on päris vana sadam ja aurikud, mis turiste lõbustavad. Laevasid on jõepeal ikka päris palju. Umbes 50 nägime kindlasti. Ülelugema ei viitsinud hakata.

Meid sõidutanud aurik kandis nime Emmylou ja on ehitatud 1914ndal aastal. Restaureetitud 1980ndatel. Podisesime sellega mööda jõge pea kaks tundi. Keegi onuke rääkis mikrofoni laeva ajalugu, jõest ja südmustest, mis jõel toimuvad.

Ilm oli kahjuks vihmane ja külm sel ajal. Aga vaheldus töötegemisele oli ikka.

Õhtul ootas meid ees grill - BBQ nagu kohalikud ütlevad. Hosteli omanik korraldas grillpeo kogu hosteli külalistele. Õhtu oli tore, aga külm. Sellepärast mindigi üsna vaakult pubisse edasi. Aga seda võib nüüd küll öelda, et grillvorste ja liha austraallased teha ei oska. Maitsetud saepuru vorstid ja liha polnud kuskil näha.

Aga meid peaks varsti ees ootama kuum suvi ja siis me enam ei nurise. Ja kui teil sel aastal tulevad valged jõulud, siis me oleme VÄGA kadedad.

Edu teile!

Shepparton

Terekest siis jälle!

Täna hommikul kell 06:00 oli meil äratus, oli aeg tööle minna. Aga juhtus hoopis nii, et meil mõlemal jäid tööpäevad ära, kuna siinkandis on hetkel kõvad vihmasajud. Põllul vihmaga ei ole võimalik tööd teha. Niisiis võtsime ette plaani B. Käime ära Sheppartonis. See on siit umbes 70 km ida suunas. Aga kuidas sinna saada? Meil veel eelmisest nädalast mõned säästud alles siis me rentisime ühe vahva ja mugava auto. Toyota Camry. Siin pildil on Maarja, aga ega tema ei sõitnud :P

Natuke siis ka linnakesest, kus me käisime. Shepparton on tal siis nimeks. Linn ise on veidike suurem kui Echuca. Palju küll seal ringi ei seigelnud, kuna esiteks jätab sõidusokus soovida ja teiseks tahtsime enne pimedat tagasi jõuda, sest auto oli vaja ära ka anda. Tegime siis seal lõuna, päris hea oli. Linn oli sarnane Echucale, ainult seal oli väga palju lehmasid üle värvitud. Üks oli varda otsa topitud, oli vist kuulus teine. Me tegime igaks juhuks pilti ka. See vist oli kohalik püha lehm, tiibadega ja valgeks võõbatud.

Ahjaa siis veel niipalju, et nüüd on meil peale eesti laulude ka välismaiseid lugusid. Ostsime endale Coldplay "Viva La Lida", Metallica "Death magnetic", Michael Buble "It's time" ja Maarjale Nelly Furtado. Need oleme siin ikka päris odavalt kätte saanud.

OK olge siis tublid ja ärge külmetage.

M ja T

tere kodumaalased

Uudiseid teile siis selliseid, et Maarja sai tööd. Esmaspäeval ja taisipäeval on ta hõivatud vineyard'is ja alates kolmapäevast umbes kaks nädalat teeb ta midagi muud.... Ärge küsige veel mida, sest see hosteli omanik ise ka ei tea, kuhu ta saadab meid. Aga märkasite, et täna on juba esmaspäev ja Maarja kirjutab blogi, mitte ei tee tööd. Jep! Juhtus jah nii, et see kes ta tööle pidi võtma täna kahjuks tulla ei saanud, kuna ta naine hakkas öösel sünnitama. Anname andeks. Ikka juhtub.

Meie suurteks semudeks siin on saanud iirlased, ilmselt kuna nad töötavad koos Taivoga. Igatahes näitasid nad meile laupäeva õhtul koos inglastega, kuidas pidu panna. Päris rajud semud. Õnneks jõudsime me varem koju, kui nemad. Mõnel iirlasel oli veel eile õhtul tervis täitsa korrast ära.

Päeval on siin liikvel suhteliselt vähe noori, aga kui me läksime pubisse, nägime kui palju siin neid tegelikult on. Pubi oli paksult rahvast täis. Muuseas on siin päris palju pubisid ja baare. Koos üle jõe asuva linna Moamaga 30. Ja Echucas on ka üks ööklubi, kuhu Maarjat sisse ei lastud, sest tal polnud dokumenti kaasas. Ju ta näeb siis nii noor välja. Aga oligi hea, saime varem õhtule.

Muidu läheb meil ikka hästi ja tuju on hea. Tervis on korras ja esimesed palgapäevad olnud.

Pilte pole me viimasel ajal eriti teinud, ainult ühest värvilisest papagoist, kes keset kesklinna oma pesa kaitses. Pojad siutsusid ka pesas, aga me ei tahtnud teda ära hirmutada. Aga needki pildid pole väga head, sest meie fotoka uus zoom pole see, mis vana.

Huvitavaid kujusid siin hostelis jätkub. Paar päeva tagasi saabus siia üks jaapanlane, kes on eriti aktiivne suhtleja. Rääkis Maarjaga pool päeva juttu ja oli nii õnnelik, et kohtas oma elus esimest korda eestlast. Miks? Ärge küsige... Ta inglise keel oli kohati mõistmatu. Rääkimata ta mõttekõikudest. Muuseas kirjutas ta jaapani hieroglüfides Maarja nime kome eri moodi. Ütles, et ta ei tea milline on parim viis, sest jaapanlased ise ka ei oska jaapani keelt. Liiga keeruline. Aga siin need on, teile ka uudistamiseks.

Aga olge siis ikka tublid ja pidage vastu seal külmas Eestis.

kuumalanelt!!!

terekest eestimaised!
Mina Taivo hetkel siinpool. Aga mitte kauaks, Maarja kord tegelikult, aga ta lobiseb Liisuga hetkel!

Nunii.. Mis meil siin ikka kirjutada? Taivo rügab tööd hommikust õhtuni. Mina käin vahel harva tööl. Tegelikult ootan ma pakkumisi. Hosteli omanik lubas tegeleda sellega, täna ta midagi rääkis ka, aga tüdrukute tööturul on vist praegu põud.
Kaks viimast ilma on olnud jubedad. Päeval kindlasti üle 30kraadi ja öösel nii hull, et ei anna magada. Eile oli Taivol põllul 36kraadi.
Ajavahega oleme kenasti ära harjunud. Söökidega pole veel sina peale saanud. Ei taha maitseda hästi. Kartulid on valged tärklise plönnid (nagu Taivo ütleb), jogurtid on ka veidrad. Ühe jogurti leidsime, mis kõlbab, enam muud ei julge osta. Piim on ka lahja Taivo jaoks. Porgand oli ka imelik - kuiv, aga magus. Mandariinid on kive paksult täis. Ühes lõigus vähemalt viis kivi. Ja uskuge või mitte, isegi MilkyWay šokolaad maitseb siin teisiti. Jäätist nad ka teha ei oska.
Aga väga head on siin kiivid, mis on küll Uus-Meremaalt toodud. Need kiivid, mis Eestis müüakse pole pooltki need, mis siin on. Eestis on nad väiksed ja hapud, aga siin suured ja magusad. Apelsinid on ka väga head.
Tagurpidi liiklusega hakkame ka sina peale saama. Ei ole enam ohtu auto alla jääda.
Ja muuseas, Taivol oli täna esimene palgapäev ja ta lubas endale ühe õlle. Aussie Cold XXXX. Eesti õlled on siiski paremad.
Ei oskagi praegu eriti midagi kirjutada. Kirjutage teie meile ka, muidu meil hakkab igav. Või helistage ja joonistage.

Kalli-kalli kõigile!

M&T

Maarja ja Taivo said tööd!!!

Terekest siitpoolt maakera! Siitpoolt kus on soojem ja päikeselisem!

Nunii siis! Meil on nüüdseks esimesed tööpäevad seljataga. Maarjal küll juba mitu, aga minul alles esimene ametlik. Muidu käisin Maarjat mitteametlikult pagaris aitamas.

Et siis lähemalt meie tööst. Nagu juba seletatud küllaga Maarjakene töötab kohalikub pagariäris koristajana. See on nagu õhtune värk, 3 tundi õhtul ja seda ka mitte iga päev. Sellest kohast me veel tulevikus teeme pilti ja näitame seda teilegi. Igastahes nad küpsetavad seal väga head saia ja koogikesi.

Ma siis räägin natuke enda ärist ka :) See nagu mehisem värk. 700 ha suurusel tomatipõllul jalutan ringi ja võtan päikest. Ajaviiteks kontrollin ja parandan niisutusvoolikuid.

Sellest teeme ka tulevikus mõne pildi ja jagame seda jällegi teiega! Aga nu see pilt saab olema igav, rohelised istikud ja must muld ja sinine taevas. Kui saaks pildile ka jäädvustada selle temperatuuri mis seal on, siis oleks vahva :) Muideks maameestele ka üks lisateave. See muld siin on märjana nagu näts.

Niipalju siis tööst! Kes siis vabal ajal tööst räägib.

Me ju tulime siia puhkama ja loodust nautima. Maarja leidis siit ka oma teise armastuse. Papagoidlised ja kakaduud. Kui tal oleks parem fotokas, siis ta tööle ei lähekski, vaid pargis linde pildistaks. Siis ta julgeks minna parki ilma minuta. Tema lemmik on punase kõhuga meile tundmatuks soovida jääv papagoiline linnuke, kes kraaksub nagu vares! Ehk ongi see lõunamaa vares?

Siis on veel üsk lahe säga, suure nokaga ja jube rahulik lind.

Vangutab ainult pead, kui meid näinud on. Me ju pole kohalikud.

Natukene veel. Me oleme näinud 5 elusat vabas looduses elavat känguru.

Aga nüüd on asi võrdsem, nägin täna 5 surnud kängurut kaa.

Parimate soovidega Maarja ja Taivo Echucast!