Häid jõule!!

HO-HO-HO

kenasid ja rahulikke pühi kõigile teile!

meie pidasime eile oma jõulupeo ära. Päris vahva oli, Maarja tegi ahjukartulit ja särisevat seapraadi. Mina tegin puuviljasalatit. Ja muidugi tegime piparkooke kah. Melissa tegi taigna, Maarja küpsetas ja kaunistas. Ja veel juhtus niiviisi, et meiega liitusid kaks eestlast, Marko Tallinnast ja Temis Kehrast. Toredad sägad on, täna kui minul väikene pohmell on tõid nad meile nektariini. Käisid raksus :)

Tere talvine Eesti!

Kuna kostus juba nurinat, et me pole siia ammu midagi kirjutanud, siis võtsime end lõpuks käsile. Mitte, et meil nüüd palju kirjutada on, aga midagi ju peab!

Praegu tegeleme usinasti tööl käimisega ja jõulude ootamisega. Kuigi, mis jõulud need siin ikka olla saavad - ei verivorsti, ei hapukapsast, ei lund, ei ehtsat jõulukuuske, ei sinepit, ei musta leiba... jne, jne. Seega ei tule meil jõuluvana ka, pikk maa tulla tal ju. Ta saatis päkapikud varakult kinkidega teele ja need juba meieni ka jõudnud. Proovime siis veidi rohkem pilte teha ja neid teile ka saata.

Taivole tehti jõuluüllatus ka. Peale jõule tal enam tööd ei ole, ehk tuleb midagi uut ja huvitavamat. Pead norgu ei lase, sest suurem töö hooaeg on just tulemas.

Täna õhtul ootab meid ees jõulupidu austraalia moodi. Pagariäris, kus koristamas käime, on täna töötajate jõulupidu. Saame ehk rohkem nende palasid proovida :P Äkki saab õunakooki ka!!!

Ja võib-olla näeme üle pika aja ühte eestlast ka. Pidavat siia üks noormees saabuma.

Seltskond on hostelis vahepeal ikka muutunud ka. Jõuluks lähevad paljud Melbourne'i. Aga paljud tulevad peale jõule või aastavahetust tagasi siia. Meid ei julgeta siia üksi jätta vist :)

Paneme siis mõned pildid teile siia, need räägivad ehk rohkem, kui meil juttu on.

Hello-hello!

Tere kaasvõitlejad! Oleme kursis teie tormilise ilmaga ja ei saaks öelda, et me sellest siin ilma jäime. Siinne ilm ei ole ka tavaline kevadele. Üldiselt on siin kevaded soojad ja vihma tuleb harva ja õrnalt. Kuid sel aastal kollitab kevad siin tormide ja tugevate vihma hoogudega. Ühel päeval lausa rahega. Aussied teevad tööd 35kraadise ilmaga, aga kui sajab vihma seiskub kõik. Seega tuli meilgi mõned päevad hostelis veeta.

Aga eile oli laupäev ja vaba päev. Ilm oli küll hommikul veidi vihmane, aga meie otsustasime minna laevasõidule. Echucas Murray jõe ääres on päris vana sadam ja aurikud, mis turiste lõbustavad. Laevasid on jõepeal ikka päris palju. Umbes 50 nägime kindlasti. Ülelugema ei viitsinud hakata.

Meid sõidutanud aurik kandis nime Emmylou ja on ehitatud 1914ndal aastal. Restaureetitud 1980ndatel. Podisesime sellega mööda jõge pea kaks tundi. Keegi onuke rääkis mikrofoni laeva ajalugu, jõest ja südmustest, mis jõel toimuvad.

Ilm oli kahjuks vihmane ja külm sel ajal. Aga vaheldus töötegemisele oli ikka.

Õhtul ootas meid ees grill - BBQ nagu kohalikud ütlevad. Hosteli omanik korraldas grillpeo kogu hosteli külalistele. Õhtu oli tore, aga külm. Sellepärast mindigi üsna vaakult pubisse edasi. Aga seda võib nüüd küll öelda, et grillvorste ja liha austraallased teha ei oska. Maitsetud saepuru vorstid ja liha polnud kuskil näha.

Aga meid peaks varsti ees ootama kuum suvi ja siis me enam ei nurise. Ja kui teil sel aastal tulevad valged jõulud, siis me oleme VÄGA kadedad.

Edu teile!

Shepparton

Terekest siis jälle!

Täna hommikul kell 06:00 oli meil äratus, oli aeg tööle minna. Aga juhtus hoopis nii, et meil mõlemal jäid tööpäevad ära, kuna siinkandis on hetkel kõvad vihmasajud. Põllul vihmaga ei ole võimalik tööd teha. Niisiis võtsime ette plaani B. Käime ära Sheppartonis. See on siit umbes 70 km ida suunas. Aga kuidas sinna saada? Meil veel eelmisest nädalast mõned säästud alles siis me rentisime ühe vahva ja mugava auto. Toyota Camry. Siin pildil on Maarja, aga ega tema ei sõitnud :P

Natuke siis ka linnakesest, kus me käisime. Shepparton on tal siis nimeks. Linn ise on veidike suurem kui Echuca. Palju küll seal ringi ei seigelnud, kuna esiteks jätab sõidusokus soovida ja teiseks tahtsime enne pimedat tagasi jõuda, sest auto oli vaja ära ka anda. Tegime siis seal lõuna, päris hea oli. Linn oli sarnane Echucale, ainult seal oli väga palju lehmasid üle värvitud. Üks oli varda otsa topitud, oli vist kuulus teine. Me tegime igaks juhuks pilti ka. See vist oli kohalik püha lehm, tiibadega ja valgeks võõbatud.

Ahjaa siis veel niipalju, et nüüd on meil peale eesti laulude ka välismaiseid lugusid. Ostsime endale Coldplay "Viva La Lida", Metallica "Death magnetic", Michael Buble "It's time" ja Maarjale Nelly Furtado. Need oleme siin ikka päris odavalt kätte saanud.

OK olge siis tublid ja ärge külmetage.

M ja T

tere kodumaalased

Uudiseid teile siis selliseid, et Maarja sai tööd. Esmaspäeval ja taisipäeval on ta hõivatud vineyard'is ja alates kolmapäevast umbes kaks nädalat teeb ta midagi muud.... Ärge küsige veel mida, sest see hosteli omanik ise ka ei tea, kuhu ta saadab meid. Aga märkasite, et täna on juba esmaspäev ja Maarja kirjutab blogi, mitte ei tee tööd. Jep! Juhtus jah nii, et see kes ta tööle pidi võtma täna kahjuks tulla ei saanud, kuna ta naine hakkas öösel sünnitama. Anname andeks. Ikka juhtub.

Meie suurteks semudeks siin on saanud iirlased, ilmselt kuna nad töötavad koos Taivoga. Igatahes näitasid nad meile laupäeva õhtul koos inglastega, kuidas pidu panna. Päris rajud semud. Õnneks jõudsime me varem koju, kui nemad. Mõnel iirlasel oli veel eile õhtul tervis täitsa korrast ära.

Päeval on siin liikvel suhteliselt vähe noori, aga kui me läksime pubisse, nägime kui palju siin neid tegelikult on. Pubi oli paksult rahvast täis. Muuseas on siin päris palju pubisid ja baare. Koos üle jõe asuva linna Moamaga 30. Ja Echucas on ka üks ööklubi, kuhu Maarjat sisse ei lastud, sest tal polnud dokumenti kaasas. Ju ta näeb siis nii noor välja. Aga oligi hea, saime varem õhtule.

Muidu läheb meil ikka hästi ja tuju on hea. Tervis on korras ja esimesed palgapäevad olnud.

Pilte pole me viimasel ajal eriti teinud, ainult ühest värvilisest papagoist, kes keset kesklinna oma pesa kaitses. Pojad siutsusid ka pesas, aga me ei tahtnud teda ära hirmutada. Aga needki pildid pole väga head, sest meie fotoka uus zoom pole see, mis vana.

Huvitavaid kujusid siin hostelis jätkub. Paar päeva tagasi saabus siia üks jaapanlane, kes on eriti aktiivne suhtleja. Rääkis Maarjaga pool päeva juttu ja oli nii õnnelik, et kohtas oma elus esimest korda eestlast. Miks? Ärge küsige... Ta inglise keel oli kohati mõistmatu. Rääkimata ta mõttekõikudest. Muuseas kirjutas ta jaapani hieroglüfides Maarja nime kome eri moodi. Ütles, et ta ei tea milline on parim viis, sest jaapanlased ise ka ei oska jaapani keelt. Liiga keeruline. Aga siin need on, teile ka uudistamiseks.

Aga olge siis ikka tublid ja pidage vastu seal külmas Eestis.

kuumalanelt!!!

terekest eestimaised!
Mina Taivo hetkel siinpool. Aga mitte kauaks, Maarja kord tegelikult, aga ta lobiseb Liisuga hetkel!

Nunii.. Mis meil siin ikka kirjutada? Taivo rügab tööd hommikust õhtuni. Mina käin vahel harva tööl. Tegelikult ootan ma pakkumisi. Hosteli omanik lubas tegeleda sellega, täna ta midagi rääkis ka, aga tüdrukute tööturul on vist praegu põud.
Kaks viimast ilma on olnud jubedad. Päeval kindlasti üle 30kraadi ja öösel nii hull, et ei anna magada. Eile oli Taivol põllul 36kraadi.
Ajavahega oleme kenasti ära harjunud. Söökidega pole veel sina peale saanud. Ei taha maitseda hästi. Kartulid on valged tärklise plönnid (nagu Taivo ütleb), jogurtid on ka veidrad. Ühe jogurti leidsime, mis kõlbab, enam muud ei julge osta. Piim on ka lahja Taivo jaoks. Porgand oli ka imelik - kuiv, aga magus. Mandariinid on kive paksult täis. Ühes lõigus vähemalt viis kivi. Ja uskuge või mitte, isegi MilkyWay šokolaad maitseb siin teisiti. Jäätist nad ka teha ei oska.
Aga väga head on siin kiivid, mis on küll Uus-Meremaalt toodud. Need kiivid, mis Eestis müüakse pole pooltki need, mis siin on. Eestis on nad väiksed ja hapud, aga siin suured ja magusad. Apelsinid on ka väga head.
Tagurpidi liiklusega hakkame ka sina peale saama. Ei ole enam ohtu auto alla jääda.
Ja muuseas, Taivol oli täna esimene palgapäev ja ta lubas endale ühe õlle. Aussie Cold XXXX. Eesti õlled on siiski paremad.
Ei oskagi praegu eriti midagi kirjutada. Kirjutage teie meile ka, muidu meil hakkab igav. Või helistage ja joonistage.

Kalli-kalli kõigile!

M&T

Maarja ja Taivo said tööd!!!

Terekest siitpoolt maakera! Siitpoolt kus on soojem ja päikeselisem!

Nunii siis! Meil on nüüdseks esimesed tööpäevad seljataga. Maarjal küll juba mitu, aga minul alles esimene ametlik. Muidu käisin Maarjat mitteametlikult pagaris aitamas.

Et siis lähemalt meie tööst. Nagu juba seletatud küllaga Maarjakene töötab kohalikub pagariäris koristajana. See on nagu õhtune värk, 3 tundi õhtul ja seda ka mitte iga päev. Sellest kohast me veel tulevikus teeme pilti ja näitame seda teilegi. Igastahes nad küpsetavad seal väga head saia ja koogikesi.

Ma siis räägin natuke enda ärist ka :) See nagu mehisem värk. 700 ha suurusel tomatipõllul jalutan ringi ja võtan päikest. Ajaviiteks kontrollin ja parandan niisutusvoolikuid.

Sellest teeme ka tulevikus mõne pildi ja jagame seda jällegi teiega! Aga nu see pilt saab olema igav, rohelised istikud ja must muld ja sinine taevas. Kui saaks pildile ka jäädvustada selle temperatuuri mis seal on, siis oleks vahva :) Muideks maameestele ka üks lisateave. See muld siin on märjana nagu näts.

Niipalju siis tööst! Kes siis vabal ajal tööst räägib.

Me ju tulime siia puhkama ja loodust nautima. Maarja leidis siit ka oma teise armastuse. Papagoidlised ja kakaduud. Kui tal oleks parem fotokas, siis ta tööle ei lähekski, vaid pargis linde pildistaks. Siis ta julgeks minna parki ilma minuta. Tema lemmik on punase kõhuga meile tundmatuks soovida jääv papagoiline linnuke, kes kraaksub nagu vares! Ehk ongi see lõunamaa vares?

Siis on veel üsk lahe säga, suure nokaga ja jube rahulik lind.

Vangutab ainult pead, kui meid näinud on. Me ju pole kohalikud.

Natukene veel. Me oleme näinud 5 elusat vabas looduses elavat känguru.

Aga nüüd on asi võrdsem, nägin täna 5 surnud kängurut kaa.

Parimate soovidega Maarja ja Taivo Echucast!

terekest unimütsid

muideks aeg millal ma seda kirjutan on siin 15:09... aga teil on see aeg alles tulemas, teil on kell seega 06:09. Mis meil aga ühist on, on laupäev. Muideks seda kirja kirjutab Taivo. Maarja mul siin hetkel kõrval hakkas ristsõna lahendama ja nüüd riidleb minuga, et ma pidin padjavaras olema... Aga täna on siis esimene päev kui keegi meist tööle läheb, Maarja sai natukene tööd kohalikus pagariäris koristajan. Kuskilt peab ju pihta hakkama, ma muideks lähen talle appi, esimesed päevad on kõige raskemad.
Aga siis tänase päeva seiklustest. Käisime jälle selle Echuca linnakesega tutvumas. See on küll väikene, aga meil on siin veel palju avastamist. Käisime taas kord selle jõekese ääres, ga seekord teise käänu taga ja OSAAA raisk kus oli üllatus, kui jõest pistis pea välja kohalik Lock Ness!!!!
Mingi madu ujus seal, pistis pea vee alt välja, uuris natukene ja siis jälle vee alla tagasi. Natukene ujus jälle edasi ja siis jälle pistis pea välja jne jne. Mina, kes olen elus ussi või madu näinud ainult puuris, oli see natukene jube....püksi küll midagi ei tulnud, hakkan vist harjuma selle eluga siin....
Maarjagi oli näost kahvatu, elustada ja turgutada polnud küll vaja...hakkab vist temagi siinse eluga harjuma, peaaegu nagu kohalikud juba.
Ahaaa....üks asi veel. Me ostsime kohaliku veinivabriku veinipudeli ka. Käisime mööda tänavat ja astusime sisse veinipoodi, väga šeff koht, nagu Texase õllebaar :) aga mis mina ka tean sellest asjast, pole suurem asi veinisõber. Üks memm kohe ligi astus ja jooki kallas, me polnud kadedad ka. Kohe kolme erinevat veini ja ühte likööri taoslist möksi proovisime. Üks vein meeldis meile mõlemale ja see on nüüd meil hostelis ja ootab õhtut mil me selle ära lahendame :P
seniks ok...olge siis vaprad kaaskodanikud seal külmas ja kõledas Eestis. Meie nüüd sööma ja siis ootame õhtut kui tööle minek.
tadaa... papad, mammad, kutsad, kassid, sõbrad ja sõbrannad, muidugi ka sugulased/mugulased!
kellel on kade meel siis mingu ostku endale ka veini ja lesige voodis koos armsa tüdrukuga :)

Uues kohas

Tere siis ka üle pika aja!

Me otsustasime Sydneyst lahkuda ja siirduda uutele ning parematele jahimaadele. Aajasime Sydneyd oma paberimajanduse korda ning läksime rongi ootama. Ootasime seda 9 tundi. Kuna vihma kallas nagu oavarrest, siis enamus sellest ajas tuli meil veeta rongijaamas.

Oma sihtkohaks valisime Melbourne, kust veel hea väiksematesse kohtadesse edasi liikuda. Mõtlesime minna selle kohta mida Marika mainis - Echuca.

Melbourne'i saamiseks tuli meil läbida 8 tunnine rongitee, mis oli päris jube. Ei, mitte rongitee ega ka rong, vaid rahvas rongis. Meie taga istus pilusilmne vanahärra, kes luristas mingit jooki ja tõusis pidevalt püsti Maarja seljatoest kinnihoides, endal käed värisesid. Meie ees istus naine kahe sõnakuulmatu poisiga ja selle ees omakorda isa veel jonnakama poisiga. See isa polnud ise ka just lihtsamate killast. Õnneks oli neil seal ka uneaeg, niiet vaiksemat aega oli ka. Kuid magada ikka ei saanud, sest kitsas oli. Aga vähemalt nägime esimesi vabaslooduses ringi kalpsavaid kängurusid.

Melbourne'i esmamulje ei olnud just eriti hea. Rong saabus linna läbi tööstuspiirkonna ja sadama lao. Mitte just eriti ilus vaatepilt. Suht räpane oli eeslinn ka. Kesklinnas seda ei täheldanud. Linnas sõitsime tasuta trammiga. Seal sellised, mis teevad kesklinnale tiiru peale ja saada igas peatuses maha minna ja siis pärast edasi sõita. Meie rumalad maakad sõitsime esimese otsa jänest, sest hüppasime ühistranspordi trammile. Pärast saime alles ise aru, et olime vale trammiga sõitnud. Esimese asjana läksime muidugi sööma. Kõhud olid jube tühjad. Ja siis loomulikult Olümpia parki. Taivo ei saa ju muudmoodi. Kesklinn tegelikult meile ka väda ei meeldinud. Võib-olla oli põhjus tühjas kõhus ja söögi esimesest kohast mitte leidmises. Võib-olla ei osanud me leida õigeid koht... Ei tea, aga meile meeldis Sydneyd kindlast rohkem.

Ega me seal kaua olnudki, tuli uuesti rongile istuda ja edasi liikuda. Meid ootas ees kolme tunnine rongisõit Echucasse. See sõit möödus rahulikult, kuid üsna väsitavalt. Taaskord nägime vabalt keksivaid kängusid. Rongijaamas seletas üks eriti lahke linnakodanik meile kust me leiaks oma hosteli ja joonistas meile lausa plaani. Leidsime hosteli kenasti üles ja sättisime end magama, kuigi kell oli alles kaheksa õhtul. Hommikul läks uni muidugi vara ära.

Linn ise on väike, aga armas. Meenutab ameerika filmidest nähtud maalinnasid. Kuskilt lugesime, et siin elab 15 tuhat inimest. Linn asub Murray jõi ääres, mis on Austraalia pikim jõgi (2520 km). Linn on kokku kasvanud üle jõe asuva teise linnaga Moamaga. Inimesed on sõbralikud, harjumatult sõbralikud. Tervitavad tänaval ja astuvad ise juurde, kui näevad, et abi on vaja. Hosteli tuba on normaalsem, kui väljas arvata võiks. Saab ise süüa teha ja pesupesta. Omanik aitab tööd leida. Ainult Internet on igalpool tasuline ja mitte just väga odav.


Meil on nüüd ka kohalikud mobiili numbrid, kes veel ei tea. Kel rahast kahju pole võib meile vahel helistada. Taivo nr +61410834705 ja Maarja nr +61410835795.




Aussie Taivo ja Maarja

Meie seiklustest siis edasi...

Veetsime selles hotellis ühe öö ja hommikul asusime Eesti Maja otsima. Kahjuks polnud seal kedagi ja täna ka polnud. Niiet eestlasi meil siin kohata pole õnnestunud.

Nende eesti tüdrukute soovitusel, kes raamatu Austraalia kirjutasid, otsisime üles hosteli Wake Up! See on juba OK. Eile suurt muud ei teinudki, kui tutvusime linnaga. Ja magasime... Õhtune Sydney oli päris kenake.

Esimesest päevast veel nii palju, et ooperimaja katus on glasuuritud kahhelkividest. Sellepärast ta nii valge tundubki. Tõenduseks see pilt.

Ooperimaja juurde minnes jalutasime läbi ka botaanikaaiast, kus kohtasime kakaduud ja meeletus koguses batman'e.

Täna käisime loomaaias :) Ja Maarja nägi lõpuks kaelkirjakut. Maarja õnnetuseks tegelikult neid täna ei eksponeeritud. Kuid kuskilt võsavahelt võis neid siiski silmata, neid loomi annab ju ära peita. Loomaaed oli väga lahe. loomad jalutasid suvalise kohapeal vastu või tulid oma aedikutest välja. Suured sisalikud olid pea igal pool: lõvi puuris, karu juures, teerajal. Üks mitte eksponeeritav elukas oli kilpkonnade aiavahel, kuhu me kenasti toetusime.... ÄMBLIK!!! Uhh! RÕVE! Karvane ja suur.

Kits ronis oma kodust välja ja läks kalkunite toitu hävitama. Kahjuks sattus talle peale talitaja ja ajas ta koju tagasi. Talitaja ütles, et see on tavaline, sest see kits on nii põikpäine. Mõned pildid siis veel tänasest päevast.

Paabulind, kes vastu jalutas

Koaala

Känguruuuu Jack

Kodutu sisalik

tervituse Sydney'st

Tervitavad Maarja ja Taivo ikka.

Oleme blogide tegemises algajad ja seega eelmine sai meil kogemata kustutatud, aga nüüd parandame selle vea!

Natuke siis algusest: londonisse saabusime Stanstedi lennujaama ja kõik tundus OK...aga siis ei suutnud me leida Maarja tuliuut ja punast seljakotti, mis oli ära peidetud musta "prügikotti".

närvid juba hakkasid krussi minema, kui avastasime selle millegi pärast spordivarustuset pagasi liinilt. Aitäh Maigile, kes sõnas ära , et nii pikk lend ei saa kulgeda ilma viperusteta ja loomulikult juhtus neid veel!

Väikene Big Ben on nähtud, oleks ikka võinud suurem olla.

Karvamütsid Buckinghami palee ees nägime ka ära,marssisid parasjagu ringi seal!

Ja siis metrooga Heatrow'le, Maarja muidugi kartis liikuvat treppi :) liiga kõrge oli tema jaoks.

Jälle täname Maigit :), sest lend Singapuri hilines pea tund aega. Muidu oli aga kõik OK, aga kitsas oli ja magada ei saanud. Muidugi lakkas töötamast ka Taivo meelelahutuskeskus :)

Lend Singapur-Sydney hilines pool tunnikest, aga sellest polnud hullu, sest meil oli suva, meil olime nii väsinud juba (Maarja ei kirjutanud midagi, sellepärast ongi niipalju kirjavigu siin :) ).

Lennujaamas võttis meid vastu tallinna taksist :) venekeelne bussijuht viis meid ilusti ja otse hosteli ette. Aga hostel oli magamiskõlbmatu, sest üllatus üllatus meile vaatas seal vastu surnud 5cm pikkune prussakas.

Võtsime oma kotid ja läksime kõrvaltänava hotelli, ja vaade oli selline ...

Kaksa päeva veel jäänud

48 tunni pärast astume lennukisse ja alustame oma sõitu. Esimene sihtpunkt on London.
Praegu pakime asju ja teeme veel viimaseid toimetusi.

Taivo ja Maarja