Tervitused kuumalainelt!

Praegu igatseme me siin kõige rohkem lund ja miinus kraade, sest meid ründab kuumalaine. Temperatuur purustab rekordeid. Keskmiselt on iga päev 45kraadi varjus. Mõnel päeval lausa 48 ja teisipäevaks ennustati 52kraadi. Õnneks on see ennustus nüüd muutunud ja järgmisest nädalast peaks väheke jahedamaks minema. See tähendab siis mõni kraad alla 40ne. Öösel on eamasti 30kraadi, hullematel öödel 35. Magada võimatu, sest keegi tarkpea on ehitanud Austraaliasse ka maju ilma konditsioneerita.

Õnneks on siin bassein. Aga sinna Maarja enam ei lähe, sest tal lõi mingi allergi välja. Ei usu, et see vesi eriti puhas on.

Algul tundus tööpõld lootusetult tühi, kuid õnneks Taivo sai võimaluse virsikutega möllata. Proovisime ka pirne ja apelsine, kuid neist ei tulnud midagi välja. Pirni-peremees arvas, et meid ei ole tal üldse tarvis. Türklane valetas meile silma sisse ja püüdis kärpseid pähe ajada. Apelsini-perenaine ei tahtnud meile aga eriti palka maksta. Polnud enam mõtet sinna tagasi minna. Vähemalt saime kolm suur kilekotti apelsine kaasa. Saime, see tähendab võtsime.

Ja nüüd anti Taivole võimalus virsikuid korjata. Sellele farmerile tüdrukud ei meeldi, või vähemalt valged tüdrukud. Sest indud käivad talle küll, võib-olla neile pole vaja nii palju maksata?!

Virsikud, mida Taivo seal nopib on üli head. Maarja pole nii suuri ja häid enne veel saanud.

Ahjaa... muide, kes veel ei tea, siis me oleme nüüd omadega Berris. See asub Adelaide'ist 232 km kirde suunas. Koht ise on pisike ja muud peale töö siin teha pole. Hostel on täielik hipi-majandus. Manager laisk ja hipi. Omanik vana viiking. Teda ei huvita enam üldse, kas inimestel on tööd või mitte, kuigi nimetab oma hostelit tööhosteliks. Kõik pakkumised oleme endale ise otsinud, inimene, kes sellega tegelema peaks naudib ainult sooja ilma.

Adelaide'ist nii palju, et Taivo nägi Armstrongi ära ja oli väga rahul, et ühel spordiüritusel ka nüüd käidud sai. Eesti poisid leidsime ka ratturite seast üles. Aga juttupuhuda ei õnnetusnud, need nii bisid ju. Järgmine hommik otsisime kohta, kuhu edasi minna ja siis otsustasimegi Berrisse suunduda. Olime sellest kohast varem kuulnud ja kommentaarid tõotasid head. Ega siin midagi nüüd huulust ei ole ka, ainult ilm ja tööpuudus.

Ühe eesti neiu leidsime ka siit eest, aga kuna töö sai läbi siis ta lahkus. Meie soovitusel läks Margareta Echucasse. Loodame, et talle seal meeldib sama palju kui meile. Tema lahkumise puhul tegid asiaadid talle tuleshowd.

Hosteli püsielanik Redback - kohalik mürgiseim ämblik. Taivo kohtab neid virsikute vahel ka. Üldiselt on nad sõbralikud ja ei ründa sind, aga kui sa neile nende arust ohtlikuks muutud, siis võivad nad hammustada küll. Ja sul on kolm päeva aega haiglasse pöörduda.

Praeguseks kõik, peatse kohtumiseni!

Ohutut liiklemist teile neil libedatel teedel.

T&M

Tervitused 37kraadisest Adelaide'ist

Oleme jõudnud oma rännakutega Adelaide ja Taivo valmistub Lance Armstrongi ja Rein Taaremäed ja Rene Mandri vaatamiseks. Täna algab siin Tour Down Under ja kõik need tipptegijad on platsis. Eesti lippgi oli selleks puhuks kõrgele heisatud.

Alustasime oma teekonda siia Melbourne'ist, nagu paljud juba kindlasti teavad. Rentisime sealt auto ja põrutasime rannikut avastama. Esimene kohtumine ookeaniga kujunes mõnele meist üsna märjaks. Ei osanud meie ette teada, et ookeani lained nii kõrgele pritsivad, et munad märjad.

Vaated oli loomulikult hämmastavad. Ahh ja ohh iga nurga peal. Tee oli ainult väga kurviline ja künklik, sellest kahjuks pilte pole, sest kaardilugejal oli süda paha.

Esimese öö veetsime Apollo Bay's, kus proovisime ookeani vee omal nahal ära ka. Päris karastav oli ja soolane. Väga soolane.

Järgmine päev nägi ette umbes 200 kilomeetri pikkust teekonda Warrnambooli. Vahepeale jäi aga Cape Otway rahvuspark, kus nägime ehtsat vihmametsa ja dinosauruseid. Rannikul tuletorni, kuhu sõites võis puu otsas ohtralt koaalasid kohata. (päris veidrat häält teevad need)

Ja loomulikult kohustuslikud 12 Apostlit ja London Bridge. 12 Apostli sarnast rocke nägime rannavees veel ja veel. Väga võimsad ja ilusad.

Warrnambooli sattusime kahjuks valel ajal, oleks pidanud selle reisi sinna planeerima talveks(mai kuni september). Sest siis on seal võimalik jälgida sinivaalasid. Aga rand oli niisamagi päris lahe ja laineterohke.

Järgmiseks õhtuks tuli meil jõuda Mount Gambier'i. Vahepeatused tegime sellistes väikestes kohtades nagu Port Fairy, Portland ja mõned lookout'id.

Esimesena tahtsime Mt Gambier'is ära näha sinist järve,

mille kohta lugesime juba raamatust.

Ja see oli päriselt ka nii sinine nagu pildilt.

Edasi võtsime juba suuna Adelaide'i peale. Mõnes väiksemas linnakeses peatused ja õhtuks olimegi suurlinnast 22 kilomeetri kaugusel. Veetsime öö saksa linnakeses Hahndorfis ja laupäeva hommikul saabusimegi Adelaide'i.

Kuna rannikut mööda sõites ei õnnestunud meil eriti ujumas käia, siis tahtsime seda kindlasti Adelaide'is teha. kui auto veel meie käes oli, tsekkasime üle, kus rand asub ja kui soe vesi on. Viisime siis auto ära ja võtsime takso, et ujuma minna, sest vesi oli OK ja rand kaugel. Taksojuht aga rikkus meie ujumisplaani jälle ära. Hakkas pajatama meile hetke olukorrast vees. Ütles, et karta pole vaja, aga hoitke teineteisel silma peal, sest haid ja oga-raid on liikvel. Sellepärast need inimesed seal eriti ei ujugi! Lihtsalt loputavad jalgu vees ja korjavad teokarpe.

Suurim hai, mis siit kätte saadud on, on 5 meetrine.

Ja täna hommikuses lehes oli kirjas, et laine oli kaldale uhunud 2 meetrise kalakese. Õnneks pole siis ohtlikke meduuse. Muidu hoiaks sellest rannast kohe kaarega eemale.

Piltide kohta nii palju, et siia me kõiki ei jõua üles panna, aga Maarja facebook'i kontol on neid rohkem üleval. Kes huvi tunneb, teeb endale sinna konto või annab märku ja me saadame lingi.

Praeguseks kõik. Ilusat talve teile!

Me lähme nüüd rattureid piiluma!

T&M

Tere!

Kaidi nõudmisele vastu tulles, kirjutan siis paar rida.

Erilisi uudiseid kahjuks rääkida pole. Teeme ikka veel usinasti tööd ja ootame puhkust. Ilmselt saab see olema viimane postitus Echucast. Need, kes meie plaane teavad, need teavad. Kes ei tea, loevad meie edasistest postitustest, nii huvitavam ju...

Maarjal, minul, täna vaba päev. Kõik õunad said harvendatud. Käin ainult veel koristamas õhtuti. Taivo on ikka tomatipõllu voolikute kallal.

Pühapäev oli meil siin üks tore päev :P Nägime laual üht reklaamlehte ja Taivo võttis naljasabast kinni, et teeme ära, ja me läksime väikse seltskonnaga grillima Murray jõele. Rentisime paadi, millel oli grill ja võtsime kokapoisi ka kaasa. Ilm oli super hea. 35kraadi.

Mõned käisid ujumas ka, aga mina ei tahtnud minna, minu jaoks oli vesi liiga külm. Ja Taivo ütles, et põhi oli mudane.

Kui olime umbes kümme minutit sõitnud suri paat välja ja vastu triivis meile suur houseboat. Tundus, et nüüd me sellega ümber käime. Aga õnneks oli suure paadi roolis osav kapten ja tegi meile ainult närvikõdi mõne sentimeetriga. Seiklesime jõel kokku neli tundi.

Ilmad on meil siin praegu päris soojad. Keskmiselt 35kraadi. Põllul 38. Vett kulub ohtralt.

Praeguseks lõpetan. Järgmiste postitusteni!

M&T