Tervitused 37kraadisest Adelaide'ist

Oleme jõudnud oma rännakutega Adelaide ja Taivo valmistub Lance Armstrongi ja Rein Taaremäed ja Rene Mandri vaatamiseks. Täna algab siin Tour Down Under ja kõik need tipptegijad on platsis. Eesti lippgi oli selleks puhuks kõrgele heisatud.

Alustasime oma teekonda siia Melbourne'ist, nagu paljud juba kindlasti teavad. Rentisime sealt auto ja põrutasime rannikut avastama. Esimene kohtumine ookeaniga kujunes mõnele meist üsna märjaks. Ei osanud meie ette teada, et ookeani lained nii kõrgele pritsivad, et munad märjad.

Vaated oli loomulikult hämmastavad. Ahh ja ohh iga nurga peal. Tee oli ainult väga kurviline ja künklik, sellest kahjuks pilte pole, sest kaardilugejal oli süda paha.

Esimese öö veetsime Apollo Bay's, kus proovisime ookeani vee omal nahal ära ka. Päris karastav oli ja soolane. Väga soolane.

Järgmine päev nägi ette umbes 200 kilomeetri pikkust teekonda Warrnambooli. Vahepeale jäi aga Cape Otway rahvuspark, kus nägime ehtsat vihmametsa ja dinosauruseid. Rannikul tuletorni, kuhu sõites võis puu otsas ohtralt koaalasid kohata. (päris veidrat häält teevad need)

Ja loomulikult kohustuslikud 12 Apostlit ja London Bridge. 12 Apostli sarnast rocke nägime rannavees veel ja veel. Väga võimsad ja ilusad.

Warrnambooli sattusime kahjuks valel ajal, oleks pidanud selle reisi sinna planeerima talveks(mai kuni september). Sest siis on seal võimalik jälgida sinivaalasid. Aga rand oli niisamagi päris lahe ja laineterohke.

Järgmiseks õhtuks tuli meil jõuda Mount Gambier'i. Vahepeatused tegime sellistes väikestes kohtades nagu Port Fairy, Portland ja mõned lookout'id.

Esimesena tahtsime Mt Gambier'is ära näha sinist järve,

mille kohta lugesime juba raamatust.

Ja see oli päriselt ka nii sinine nagu pildilt.

Edasi võtsime juba suuna Adelaide'i peale. Mõnes väiksemas linnakeses peatused ja õhtuks olimegi suurlinnast 22 kilomeetri kaugusel. Veetsime öö saksa linnakeses Hahndorfis ja laupäeva hommikul saabusimegi Adelaide'i.

Kuna rannikut mööda sõites ei õnnestunud meil eriti ujumas käia, siis tahtsime seda kindlasti Adelaide'is teha. kui auto veel meie käes oli, tsekkasime üle, kus rand asub ja kui soe vesi on. Viisime siis auto ära ja võtsime takso, et ujuma minna, sest vesi oli OK ja rand kaugel. Taksojuht aga rikkus meie ujumisplaani jälle ära. Hakkas pajatama meile hetke olukorrast vees. Ütles, et karta pole vaja, aga hoitke teineteisel silma peal, sest haid ja oga-raid on liikvel. Sellepärast need inimesed seal eriti ei ujugi! Lihtsalt loputavad jalgu vees ja korjavad teokarpe.

Suurim hai, mis siit kätte saadud on, on 5 meetrine.

Ja täna hommikuses lehes oli kirjas, et laine oli kaldale uhunud 2 meetrise kalakese. Õnneks pole siis ohtlikke meduuse. Muidu hoiaks sellest rannast kohe kaarega eemale.

Piltide kohta nii palju, et siia me kõiki ei jõua üles panna, aga Maarja facebook'i kontol on neid rohkem üleval. Kes huvi tunneb, teeb endale sinna konto või annab märku ja me saadame lingi.

Praeguseks kõik. Ilusat talve teile!

Me lähme nüüd rattureid piiluma!

T&M