terekest unimütsid

muideks aeg millal ma seda kirjutan on siin 15:09... aga teil on see aeg alles tulemas, teil on kell seega 06:09. Mis meil aga ühist on, on laupäev. Muideks seda kirja kirjutab Taivo. Maarja mul siin hetkel kõrval hakkas ristsõna lahendama ja nüüd riidleb minuga, et ma pidin padjavaras olema... Aga täna on siis esimene päev kui keegi meist tööle läheb, Maarja sai natukene tööd kohalikus pagariäris koristajan. Kuskilt peab ju pihta hakkama, ma muideks lähen talle appi, esimesed päevad on kõige raskemad.
Aga siis tänase päeva seiklustest. Käisime jälle selle Echuca linnakesega tutvumas. See on küll väikene, aga meil on siin veel palju avastamist. Käisime taas kord selle jõekese ääres, ga seekord teise käänu taga ja OSAAA raisk kus oli üllatus, kui jõest pistis pea välja kohalik Lock Ness!!!!
Mingi madu ujus seal, pistis pea vee alt välja, uuris natukene ja siis jälle vee alla tagasi. Natukene ujus jälle edasi ja siis jälle pistis pea välja jne jne. Mina, kes olen elus ussi või madu näinud ainult puuris, oli see natukene jube....püksi küll midagi ei tulnud, hakkan vist harjuma selle eluga siin....
Maarjagi oli näost kahvatu, elustada ja turgutada polnud küll vaja...hakkab vist temagi siinse eluga harjuma, peaaegu nagu kohalikud juba.
Ahaaa....üks asi veel. Me ostsime kohaliku veinivabriku veinipudeli ka. Käisime mööda tänavat ja astusime sisse veinipoodi, väga šeff koht, nagu Texase õllebaar :) aga mis mina ka tean sellest asjast, pole suurem asi veinisõber. Üks memm kohe ligi astus ja jooki kallas, me polnud kadedad ka. Kohe kolme erinevat veini ja ühte likööri taoslist möksi proovisime. Üks vein meeldis meile mõlemale ja see on nüüd meil hostelis ja ootab õhtut mil me selle ära lahendame :P
seniks ok...olge siis vaprad kaaskodanikud seal külmas ja kõledas Eestis. Meie nüüd sööma ja siis ootame õhtut kui tööle minek.
tadaa... papad, mammad, kutsad, kassid, sõbrad ja sõbrannad, muidugi ka sugulased/mugulased!
kellel on kade meel siis mingu ostku endale ka veini ja lesige voodis koos armsa tüdrukuga :)

Uues kohas

Tere siis ka üle pika aja!

Me otsustasime Sydneyst lahkuda ja siirduda uutele ning parematele jahimaadele. Aajasime Sydneyd oma paberimajanduse korda ning läksime rongi ootama. Ootasime seda 9 tundi. Kuna vihma kallas nagu oavarrest, siis enamus sellest ajas tuli meil veeta rongijaamas.

Oma sihtkohaks valisime Melbourne, kust veel hea väiksematesse kohtadesse edasi liikuda. Mõtlesime minna selle kohta mida Marika mainis - Echuca.

Melbourne'i saamiseks tuli meil läbida 8 tunnine rongitee, mis oli päris jube. Ei, mitte rongitee ega ka rong, vaid rahvas rongis. Meie taga istus pilusilmne vanahärra, kes luristas mingit jooki ja tõusis pidevalt püsti Maarja seljatoest kinnihoides, endal käed värisesid. Meie ees istus naine kahe sõnakuulmatu poisiga ja selle ees omakorda isa veel jonnakama poisiga. See isa polnud ise ka just lihtsamate killast. Õnneks oli neil seal ka uneaeg, niiet vaiksemat aega oli ka. Kuid magada ikka ei saanud, sest kitsas oli. Aga vähemalt nägime esimesi vabaslooduses ringi kalpsavaid kängurusid.

Melbourne'i esmamulje ei olnud just eriti hea. Rong saabus linna läbi tööstuspiirkonna ja sadama lao. Mitte just eriti ilus vaatepilt. Suht räpane oli eeslinn ka. Kesklinnas seda ei täheldanud. Linnas sõitsime tasuta trammiga. Seal sellised, mis teevad kesklinnale tiiru peale ja saada igas peatuses maha minna ja siis pärast edasi sõita. Meie rumalad maakad sõitsime esimese otsa jänest, sest hüppasime ühistranspordi trammile. Pärast saime alles ise aru, et olime vale trammiga sõitnud. Esimese asjana läksime muidugi sööma. Kõhud olid jube tühjad. Ja siis loomulikult Olümpia parki. Taivo ei saa ju muudmoodi. Kesklinn tegelikult meile ka väda ei meeldinud. Võib-olla oli põhjus tühjas kõhus ja söögi esimesest kohast mitte leidmises. Võib-olla ei osanud me leida õigeid koht... Ei tea, aga meile meeldis Sydneyd kindlast rohkem.

Ega me seal kaua olnudki, tuli uuesti rongile istuda ja edasi liikuda. Meid ootas ees kolme tunnine rongisõit Echucasse. See sõit möödus rahulikult, kuid üsna väsitavalt. Taaskord nägime vabalt keksivaid kängusid. Rongijaamas seletas üks eriti lahke linnakodanik meile kust me leiaks oma hosteli ja joonistas meile lausa plaani. Leidsime hosteli kenasti üles ja sättisime end magama, kuigi kell oli alles kaheksa õhtul. Hommikul läks uni muidugi vara ära.

Linn ise on väike, aga armas. Meenutab ameerika filmidest nähtud maalinnasid. Kuskilt lugesime, et siin elab 15 tuhat inimest. Linn asub Murray jõi ääres, mis on Austraalia pikim jõgi (2520 km). Linn on kokku kasvanud üle jõe asuva teise linnaga Moamaga. Inimesed on sõbralikud, harjumatult sõbralikud. Tervitavad tänaval ja astuvad ise juurde, kui näevad, et abi on vaja. Hosteli tuba on normaalsem, kui väljas arvata võiks. Saab ise süüa teha ja pesupesta. Omanik aitab tööd leida. Ainult Internet on igalpool tasuline ja mitte just väga odav.


Meil on nüüd ka kohalikud mobiili numbrid, kes veel ei tea. Kel rahast kahju pole võib meile vahel helistada. Taivo nr +61410834705 ja Maarja nr +61410835795.




Aussie Taivo ja Maarja

Meie seiklustest siis edasi...

Veetsime selles hotellis ühe öö ja hommikul asusime Eesti Maja otsima. Kahjuks polnud seal kedagi ja täna ka polnud. Niiet eestlasi meil siin kohata pole õnnestunud.

Nende eesti tüdrukute soovitusel, kes raamatu Austraalia kirjutasid, otsisime üles hosteli Wake Up! See on juba OK. Eile suurt muud ei teinudki, kui tutvusime linnaga. Ja magasime... Õhtune Sydney oli päris kenake.

Esimesest päevast veel nii palju, et ooperimaja katus on glasuuritud kahhelkividest. Sellepärast ta nii valge tundubki. Tõenduseks see pilt.

Ooperimaja juurde minnes jalutasime läbi ka botaanikaaiast, kus kohtasime kakaduud ja meeletus koguses batman'e.

Täna käisime loomaaias :) Ja Maarja nägi lõpuks kaelkirjakut. Maarja õnnetuseks tegelikult neid täna ei eksponeeritud. Kuid kuskilt võsavahelt võis neid siiski silmata, neid loomi annab ju ära peita. Loomaaed oli väga lahe. loomad jalutasid suvalise kohapeal vastu või tulid oma aedikutest välja. Suured sisalikud olid pea igal pool: lõvi puuris, karu juures, teerajal. Üks mitte eksponeeritav elukas oli kilpkonnade aiavahel, kuhu me kenasti toetusime.... ÄMBLIK!!! Uhh! RÕVE! Karvane ja suur.

Kits ronis oma kodust välja ja läks kalkunite toitu hävitama. Kahjuks sattus talle peale talitaja ja ajas ta koju tagasi. Talitaja ütles, et see on tavaline, sest see kits on nii põikpäine. Mõned pildid siis veel tänasest päevast.

Paabulind, kes vastu jalutas

Koaala

Känguruuuu Jack

Kodutu sisalik

tervituse Sydney'st

Tervitavad Maarja ja Taivo ikka.

Oleme blogide tegemises algajad ja seega eelmine sai meil kogemata kustutatud, aga nüüd parandame selle vea!

Natuke siis algusest: londonisse saabusime Stanstedi lennujaama ja kõik tundus OK...aga siis ei suutnud me leida Maarja tuliuut ja punast seljakotti, mis oli ära peidetud musta "prügikotti".

närvid juba hakkasid krussi minema, kui avastasime selle millegi pärast spordivarustuset pagasi liinilt. Aitäh Maigile, kes sõnas ära , et nii pikk lend ei saa kulgeda ilma viperusteta ja loomulikult juhtus neid veel!

Väikene Big Ben on nähtud, oleks ikka võinud suurem olla.

Karvamütsid Buckinghami palee ees nägime ka ära,marssisid parasjagu ringi seal!

Ja siis metrooga Heatrow'le, Maarja muidugi kartis liikuvat treppi :) liiga kõrge oli tema jaoks.

Jälle täname Maigit :), sest lend Singapuri hilines pea tund aega. Muidu oli aga kõik OK, aga kitsas oli ja magada ei saanud. Muidugi lakkas töötamast ka Taivo meelelahutuskeskus :)

Lend Singapur-Sydney hilines pool tunnikest, aga sellest polnud hullu, sest meil oli suva, meil olime nii väsinud juba (Maarja ei kirjutanud midagi, sellepärast ongi niipalju kirjavigu siin :) ).

Lennujaamas võttis meid vastu tallinna taksist :) venekeelne bussijuht viis meid ilusti ja otse hosteli ette. Aga hostel oli magamiskõlbmatu, sest üllatus üllatus meile vaatas seal vastu surnud 5cm pikkune prussakas.

Võtsime oma kotid ja läksime kõrvaltänava hotelli, ja vaade oli selline ...

Kaksa päeva veel jäänud

48 tunni pärast astume lennukisse ja alustame oma sõitu. Esimene sihtpunkt on London.
Praegu pakime asju ja teeme veel viimaseid toimetusi.

Taivo ja Maarja